Ka tegevused varieeruvad klassiruumides – seal loetakse ja kirjutatakse, kuulatakse teiste õpilaste ja õpetaja ettekandeid, esinetakse, mängitakse, tehakse teste ja paljut muud. Ajakohane klassiruumiplaneering kohandatakse erinevatele tegevustele ja vajadustele vastavaks, muutes nii vajalikuks ka klassiruumi paindliku valguslahenduse, mis tagab ühtlase heleduse kogu ruumis. Teatud tsoonid võivad vajada spetsiifilist valgustust, mistõttu tuleks valged ja mustad koolitahvlid varustada sobiva eraldi lülitatava esitlusvalgustusega.
Asümmeetrilised seinale või lakke paigaldatavad vertikaalpinna valgustamiseks mõeldud valgustid sobivad suurepäraselt esineja valgustamiseks ja tahvlite valgustamiseks. Tähtis on ka, et õpetaja saaks anda oma teadmisi edasi pehmes suunatud valguses, mis langeb talle umbes 45° nurga all, et tema näoilme ja kehakeel oleks selgelt näha.
Kui vähegi võimalik, siis eelistatakse ja kasutatakse ära loomulikku päevavalgust, ent viimastel aastatel on leitud ka, et muudetava valge valgusega valgustid aitavad kaasa positiivsete õpitulemuste saavutamisele. Muudetava värvitemperatuuriga klassiruumi led valgustid parandavad laste võimet keskenduda ja saavutada teadmiste kontrollil paremaid tulemusi ning võivad koguni vähendada hüperaktiivsust. Kunstlik valgustus peaks olema hämardatav ja häirivat räigust tuleks igati vältida õppimiseks sobiva visuaalse mugavuse tagamiseks.
Hästi väljakujunenud visuaalse taju tõttu on alates 13ndast eluaastast vaja klassiruumis paremat üldvalgustust, et lapsed saaks efektiivselt õppida. Tavalisse keskkooli sobivad hästi ainult 20% üles suunatud valgusega klassiruumi valgustid või sobivate optiliste elementidega valgustid räiguse vähendamiseks ja ühtlase heleduse tagamiseks. Nii saab tagada sobiva valgustuse õpilaste laudade juures, aidates kaasa soodsa õpikeskkonna loomisele.
Parim valgustus 7- kuni 12-aastaste laste klassiruumides saavutatakse otse- ja kaudvalgustuse kombinatsioonis. Otsevalgustuse osa tekitab modelleerivaid varje, mis aitavad tajuda kaugust ja kolmemõõtmelisi objekte ning kaudvalgustuse osa tagab hea töövalguse ja seintele ja lakke suurema vertikaalse valgustustiheduse, parandades nii visuaalse kommunikatsiooni tingimusi. Kaks võimalust selle saavutamiseks on 70% üles suunatud ja 30% alla suunatud valgusega rippvalgustid või poolsüvistatud valgustid, mille valgusjaotus on näha ka laes.
Alates 13ndast eluaastast muutuvad klassiruumi valgustuse puhul olulisemaks kontrasti tingimused. Liigne otsevalguse hulk vähendab kontrasti ja pehmemat tüüpi valgus (paremini hajutatud) suurendab seda. Mikroprismaatiline hajuti on ideaalne nii pehmete varjude tekitamiseks kui räiguse vähendamiseks. Seda tüüpi optiliste elementidega valgustitele võib kindel olla heade töötingimuste loomisel.
Nõuded valgustusele EVS-EN 12464-1:2021
| Töö- või tegevuspiirkonna liik |
Valgustugevus (Em) |
Räigus (UGRL) |
Ühtlus (U0) |
Värviedastus (Ra) |
Em,z | Em,wall | Em,ceiling | Erinõuded |
|
| nõutud | muudetud | U0 ≥ 0,10 |
|||||||
| Koolide klassiruumid, seminariruumid | 500 | 1000 | 19 | 0,60 | 80 | 150 | 150 | 100 | Valgustus peab olema reguleeritav |
| Mustad, rohelised ja valged seinatahvlid | 500 | 750 | 19 | 0,70 | 80 | - | - | - | Tuleb vältida peegeldusräigust Esineja või õpetaja peab olema valgustatud sobiva püstpinnalise valgustustihedusega |
| Projektori ja nutitahvli esitlus | - | - | - | - | - | - | - | - | Valgustus peab olema reguleeritav |
| Esineja või õpetaja valgus | - | - | - | - | 80 | 150 | Sobilik vertikaalne valgustihedus | ||
| Raamatukogude raamaturiiulid | 200 | 300 | 19 | 0,60 | 80 | - | - | - | |